Uudised

Kui rehve ostes on üks oluline infoallikas Euroopa Liidu rehvimärgis, mille eesmärk on anda tarbijale kiire ülevaade rehvide erinevatest omadustest – kütusekulu, märghaardumine ja müratase. Paljud tarbijad on märganud, et parimatel põhjamaade talverehvidel on tihti just märghaardumise näitaja kehvem kui soodsamatel rehvidel. See võib tekitada küsimusi: miks on tipptasemel rehvide EU näitajad mõnes aspektis halvemad kui odavamatel rehvidel? Selleks, et vastata sellele küsimusele, on vaja mõista, milleks põhjamaade talverehvid on loodud ja kuidas neid hinnatakse.

1. Põhjamaade rehvide peamine eesmärk: haardumine külmades oludes

Põhjamaade talverehvid on disainitud ja testitud peamiselt külmades ja talvistes oludes, nagu lumi ja jää. Nende peamine eesmärk on tagada optimaalne haarduvus ja ohutus madalatel temperatuuridel, kus teeolud võivad olla libedad ja ettearvamatud. Parimad põhjamaade talverehvid kasutavad spetsiaalset kummisegu, mis jääb elastseks ka väga külmades tingimustes, võimaldades neil haakuda tõhusalt lumel ja jääl. Selline pehme kummisegu aga ei pruugi toimida nii hästi soojemates tingimustes või märjal asfaldil, mis toob kaasa kehvemad näitajad EU märgisel.

2. Rehvimustri disain ja vee äravoolu tõhusus

Põhjamaade rehvide mustrid on loodud eelkõige haardumise maksimeerimiseks jäistes ja lumistes oludes. Need rehvid sisaldavad tavaliselt sügavaid sooni ja palju lamelle, mis aitavad tõhusalt lumi ja jää eest ära juhtida. Kuigi sellised mustrid pakuvad suurepärast haarduvust lumistes oludes, võivad nad märjal teekattel vähem tõhusad olla. Nimelt ei ole nende vee äravooluvõime võrreldav suverehvide või Kesk-Euroopa talverehvidega, mis on disainitud spetsiaalselt märgade teekatete jaoks.

3. Pehmem kummisegu ja selle mõju märghaardumisele

Põhjamaade talverehvide pehme kummisegu, mis on spetsiaalselt välja töötatud külma ilmaga haarduvuse parandamiseks, hakkab soojemates ja märgades oludes kiiremini kuluma ning muutub vähem tõhusaks. Kui rehvid on mõeldud töötama temperatuuridel alla nulli, siis märgade ja soojade teeolude jaoks ei ole pehme segu parim valik. EU märgistus hindab märghaardumist sooja ilmaga märjal pinnasel, mistõttu võivad põhjamaade rehvid saada madalama tulemuse, isegi kui nende tegelik haarduvus talvistes tingimustes on palju parem kui soodsamate rehvide oma.

4. Rehvide optimeerimine konkreetseteks ilmastikutingimusteks

Põhjamaade rehvid on loodud spetsiaalselt äärmuslikesse ilmastikutingimustesse, kus on palju lund ja jääd. EU märgise hinnangud aga ei võta arvesse selliseid tingimusi; need keskenduvad rohkem üldisele kasutamisele Euroopa teedel, kus märghaardumise ja kütusekulu tähtsus on suurem. Seega ei ole EU märgistus kõige sobivam näitaja põhjamaade rehvide kvaliteedi hindamiseks, kuna see ei kajasta nende rehvide tegelikku jõudlust kõige raskemates talvistes oludes.

5. EU märgise piirangud ja rehvide erinevad kasutusotstarbed

EU rehvimärgis ei arvesta kõiki olulisi rehvide omadusi, nagu haarduvus jääl, lumesõidu omadused või külmakindlus. Soodsamad rehvid võivad mõnes näitajas, nagu märghaardumine, saada kõrgemad hinnangud, kuna nende disain ja koostis on optimeeritud pehmemates tingimustes. Need rehvid ei pruugi aga tagada piisavat turvalisust ja kontrolli, kui neid kasutatakse äärmuslikel talvistel teedel.

Kokkuvõte: Miks EU näitajad ei kajasta alati põhjamaade rehvide tegelikku kvaliteeti

Parimate põhjamaade talverehvide puhul on EU näitajad, nagu märghaardumine, tihti halvemad kui soodsamate rehvide omad, kuna nende rehvide disain, kummisegu ja muster on loodud eelkõige ohutuse ja haarduvuse tagamiseks talvistes tingimustes. EU märgistus hindab rehve standardiseeritud testides, mis ei kajasta põhjamaistele oludele iseloomulikke tegureid. Seetõttu ei tohiks EU rehvimärgise näitajaid võtta ainukese kriteeriumina, kui otsitakse rehve, mis pakuvad parimat sooritust just külmades ja lumistes oludes.